Mind on paelunud lood Templirüütlitest, kuidas nad hakkasid võtma palveränduritelt deposiite. Näiteks Inglismaalt soovis palverändur minna Pühale maale, aga teed olid ohtlikud ja matkal Pühale maale võis igasuguseid huvitavaid asju juhtuda. Tee peal võis kohata bandiite, lahinguid või kõrtsus teeb mõni varas taskud tühjaks. Seega Templirüütlid mõtlesid nutika, aga lihtsa viisi, kuidas palverändur sai oma raha hoiustada ja reisida üle mitme mere ning maa.

Nii öeldakse, et sai alguse pangandus, rändaja usaldas oma varanduse kohaliku Templirüütlite fraktsiooni peakontorisse hoiule ja sai vastutasuks sedeli. Sedeli sai mõnes teises rüütliordu majas ümber vahetada vastava arvu kuldmüntide vastu. Öeldakse, et antud süsteemist kasvas välja tänapäevane pangandus kuigi esmased laenu andmise süsteemid olid välja töötatud juba Mesopotaamias või isegi veel varem.

Näiteks Babüloonia kuninga Hammurabi savitahvlitel on leitud ülesmärkeid sealse panganduse süsteemist. Kulda sai hoiustada 1:60 vahekorras hoiustatu eest. Välja olid töötatud intressimaksed viljasaagilt, et laenumakseid tagastada ja kõiksugused hoiu-laenu tehingud hõlmasid notariaalset sekkumist.

Ulatuslik kaubandussüsteem nõuab igal juhul organiseeritud majandust, paiksust ja teatud stabiilsust ühiskonnas, et inimestel saaks hakata vara tekkima.

Jõudes tagasi Templirüütlite juurde on huvitav märkida nende seost erinevate vandenõudega, meistrigildide ja suure rikastumisega.

Võiks väita, et Templirüütlid olid üks esimese kapitalil põhinevaid globaalseid organisatsioone, mis suutis oma vara kasutada üle mitmete tuhandete kilomeetrite. Aga mind huvitab, mida nad tegid oma varadega. Philippe IV ehk Philippe Ilus soovis teada täpselt seda sama. Pärast Templirüütlite pealike arreteerimist selgus, et rüütlid olid teadlikud tulevasest arreteerimisest, kuid kõik juhid alistusid ilma võitluseta ja lasid end hukata.

Kuid enne varade konfiskeerimist olid rüütlid suutnud ära peita suurema osa oma varandusest ja teinud lepinguid kõrvalordudega, kuhu nende liikmed olid imbunud sisse. Seega Templirüütlid olid juba ammu teadlikud sellest, mis nendega pidi juhtuma ja nad olid loonud erinevatesse riikidesse Euroopas struktuurid, mis aitasid nende pärandit säilitada. Huvitav on tõdeda, et asi polnud mitte nende tohututes varades, vaid selles kuhu nad suunasid oma varanduse. Rüütlitel oli igas riigis tohutult põllumaid, kindlustusi, mõisaid ja linnamaju.

Võib-olla olid Templirüütlid valmistamas Tarkade Kivi, leidnud iidseid reliikviaid või valvasid mingit teadmist, mida siiani soovitakse varjata. Ühte nad teadsid ehk inimese ja universumi seosest, kuidas kõik on elav.
Tõenäoliselt arenesid Roosikristlased Templirüütlitest ja Shakespeare olevat olnud üks unustatud iidse tõe kuulutajaid, kes proovis oma tekstidega kasvatada moraalitunnetust tolleaegses rahvas.

Kui sind minu teemakäsitlused kõnetavad ja sul on neist kasu olnud, siis sul on võimalus mulle öelda "aitäh" ja toetada mind sümboolse summaga "tehes mulle välja smuutipausi." SIIT

Ma hakkan oma valmiva raamatu käsikirja avaldama juppide kaupa. Raamatu tööpealkiri on "Raha Alkeemia," et ennast kursis hoida raamatu kirjutamise protsessiga, olla eelisjärjekorras kui raamat ilmub, siis saad jätta oma e-posti: SIIA

Liitu meie Toortoitumise Meistriklassiga: SIIT

Meil on grupp Söö 50% rohkem värsket: SIIN

Telli omale helirännak: SIIT