Ma jäin ükspäev mõtlema nende küsimuste üle kui ma kuulsin, mis Eestis toimub. Tead küll.. sõbral läheb hästi ja paned talle jala taha. Ta sõidab Porschega kindlasti on kuri uusrikas. Edvistaja.

Minu kaaslane sai palju raha.. ma tahan ka! Ei, ole vaja tahta, vaid me kasvame, siis kui me toetame üksteist. Minu mees on lontrus - ei too koju raha. Mu naisel on rohkem raha kui mul - nii häbi.

Üks tore osa oli Grand Designis, kus pandi Eesti firma Roofit Solari päikesekatus Inglismaal passiivmajale. Ma oli nii vaimustuses, et kohalik firma sai nii head reklaami (mis on Sinu reaktsioon?) ja teine asi. Maja ehitasid abielupaar, kus naine oli tippadvokaat ja maksis oma mehele palka, et ta neile maja ehitas.

Ma tunnen ka mõnikord kadedust ja see on okei pigem on vaja see tunne vastu võtta. Alati läheb kellegil paremini kui mul (mingis aspektis), aga mul on see ja see.

Kõige targem on luua põlvkondade vahelist rikkust nagu Soomes olen kogenud, kui oled oma, kasvõi pere tuttav, siis Sind hoitakse ja toetatakse. Nii on näiteks jõukad pered loonud pärandus süsteeme, kus pärandus kandub lastelastele ja otsesed lapsed õpivad pere vara haldama.

Antud süsteem loob turvatunde, lojaalsuse ja jätkusuutliku liini. Nüüd soovib keegi kadedusest kommenteerida, et jõukad pered on kurjad jms.. ma ütlen, et oleneb. Tugev pere on mitmekülgne.

Sama kadeduse teemaga seoses on kommenteeritud, et mida ma rikun oma postitusi reklaamiga, aga kas teate, ma teen oma tööd läbi some. Ma jagan oma kogemust ja oskust kirjutada hästi ning annan teile vabatahtliku võimaluse saada osa veel enamast.

Liitu meie Toortoitumise Meistriklassiga: SIIT

Meil on grupp Söö 50% rohkem värsket: SIIN

Telli omale helirännak: SIIT

Lisaks viisime asja inglise keelde Skool platvormile: SIIN