Muutes oma teadvusseisundit aina hõredamaks, tekib kehal loomulik tung järgneda teadvusele. Jättes maha küpsetatud, keedetud ja paneeritud toidu muutub inimese elu üsna palju. Väliselt muutub ta elujõulisemaks, põsed hakkavad punetama ja kehas olevad haigused tervenema. Kõige tähtsam selle juures on, et sisemine kvaliteet muutub. Mõtte kiirus tõuseb kordades ja inimene õpib juhtima oma elu ning looma sellesse sisu.


Tal on hea olla - ülimalt kerge. Enesega tööd tehes tekib loomupärane vorteks, mis loob valgust kiirgava välja ümber keha. Inimese aura muutub kauniks ning tekib ühtlase harmoonilise olendi väljendus. Heatahtlikkus on kõige tähtsaim omadus, mis avaldub. Ta õpib olema jõuline ja kaunis. Vajadus toidu järele aina väheneb. Mõned päevad on sellised, kus ta sööb korra või kaks – peab vahelduvat paastu ning naerab nagu laps.

Ta jookseb, teeb trenni ning tegeleb loominguga. See on retsept olemaks eluterve – tervislikkus hakkab suhtumisest iseendasse. Luues tervist sisemaailmas, saab välismaailmast selle peegeldus. Kõik, mis kehas on, harmoniseerub ja pürgib tasakaalu suunas. Keha tegelikult ei küsigi palju toitu, kuna ta toitub värskest õhust, veest ja päikesest. Kõige rohkem ajab inimest sööma stress – see on põhjus, miks tänapäeva maailmas süüakse liialt. Teisalt nälgimine inimühiskonnas tekib sarnastel põhjustel kui nälgimine. Ta tekib hirmust, mis kurnab keha isetaastuvat rakusüsteemi.

Avardades oma tedvusseisundit - on võimalik toituda kergelt. Olles päevasid söömata ning võtta ette meeliületavaid sportlikke väljakutseid. Inimene ei küsigi süüa - ta on rahul. Sööb siis kui isu on, vahepeal võib süüa ka 4-5 korda päeva jooksul. Kõik on suhteline, aga see kergus - see on imeline. Vaheti võib tekkida tagasilanguseid vanade rutiinide juurde või tekivad olukorrad, kus pakutakse süüa toitu, mis pole toores.

Ennast piisavalt puhastades pole see probleem. Kõike võib süüa, kuid tähtis on hoida konstantset fooni süüa toortoitu. Suuremas pildis väikesed kõrvalepõiked on andestatavad. Kõige tundlikumad meist võivad märgata, kuidas keedetud/rafineeritud toitu süües võib keha vedelike lõhn muutuda mõne tunni jooksul drastiliselt. Higi eritus tugevneb ja uurini toon ning lõhn muutuvad. Meeldiv keha lõhn vahetub palju vängema vastu. Õnneks keha reageerib hästi ruttu oma ümbruskonnale ja temaga tegeldes hakkame tajuma, mida on hetkel tegelikult vaja.

Oluline osa elustiilist on puhastumisel, looduslikul keskkonnal ja ajulainete sageduste joondamisel. Tehes asju, mida me armastame – me jagame oma imehead kogemust elust. Võtta kätte porgand, peet, kaalikas või banaan ja närida neid siira rõõmuga. Oluline on täheldada, et mingeid asju järgides võib tekkida sisemise fanatismi laine. Hakatakse ümmardama ühte konkreetset eluviisi, kus kõik peab olema 100% selline. Palju elutervem on olla terviklikus jaatamise seisundis „Ela ja Lase Elada.“

Maailmas on olemas palju erinevaid dieete ning kõige mõistlikum on alustada süües 50% toorest päevas. Sealt edasi talitada nagu sisemine valmidus juhatab, kas süüa igapäev natukene rohkem või vähem kuni toiduvalik on circa 85%-100% toores. Teksti autor pole aastate jooksul oma tatraleivast veel pääsenud „See on ju nii maitsev!“ Tähtis on olla inspireeritud sööma elavaid toite. Avastama oma keha ja tundma seda üüratut kergust, mis läbi toitumise võib avaneda.

Paljud inimesed söövad omal kõhupungi ja vajuvad sohvale lösutama – mõistmata oma raskuse allikat. Toortoiduga võib loomulikult sarnaselt talitada, kuid selleks pole vajadust. End piisavalt puhastades tekib arusaam söögi päris toiteväärtusest. Sisemine navigatsioonisüsteem, mis tajub toidus sisalduva eluenergia kogust. Puhke hetked on vajalikud, aga nad ei pea sõltuma toidust, vaid millestki muust. Seedimisele kulutatavat energiat saab hoopis teisel suunal kasutada, kui süüa kergemalt/vähem.

Tervislik toitumine inspireerib meid liikuma, looma ja olema aktiivne. Loodetavasti leiab lugeja sealt midagi kaunist. Olema elavam, jõulisem ja mõnusam. Viimase aasta jooksul, kui ma olen söönud tõesti väga väga palju toorest, on minu lihasmass kasvanud ja kehakaal tõusnud umbes 6-7 kilogrammi. Varasemast, kui ma olin pigem sissepoole hoitud, olen hakanud avanema ja oma kehaga leidma ühendust.

Rasked füüsilised ülesanded on muutunud kergemaks, venitusharjutused on meeldivad (osad on siiani keerulised) ja olen leidnud läbi toitumise ühenduse allikaga. Selle viisi, kuidas ma igapäevaselt ennast vormis hoian, on saanud osa eneseväljendusest. Trenn võiks olla igapäevaselt nauditav osa elust, mis motiveerib olema atleetlik. Loomulikke biorütme järgides ning kergelt toitudes tekib lihastesse kergus, mille juures taastumisaeg on üsna lühikene. Ega ma meeletult jõudu ei tee, aga ma hoian ennast igapäevaselt järjepidavalt vormis! Suur abiline selle juures on minu toitumise tsüklid, vajadused ja söök, mida ma naudin. Söön kergusega ja elan kergelt. Aitäh!

Kõike head
Simo Santeri Virtanen

Liitu meie Toortoitumise Meistriklassiga: SIIT

Meil on grupp Söö 50% rohkem värsket: SIIN